Soccer MM!

Huvitav oli jälgida kommentaare peale rohe-kollaste kaotust sakslastele. Nad siin ootasid vist selget võitude rida kuni tiitlini välja. Nii pettunud ilmeid nagu telerist vastu vaatas, saab võrrelda vaid Toomas Uba'ga kui Nool järjekordselt kettaringis üle astus või teibas lati alla ajas. Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult kirjutada.

Leidsime lõpuks endale rakendust. Pääle pikka niisama logelemist - linna peal hulkumist ja lõputut malemängu - oleme nüüd paar päeva konte sirutanud. Ja algus tuli täiesti juhuslikult. Muide, me oleme juba kaks nädalat töökutset oodanud. Möllisime endid mingisse töövahendusfirmasse, kus lubati kohe järgmine päev ametisse panna, aga seni on see ainult lubaduseks jäänudki.

Nojah, üleeile hommikul otsis siis üks meister endale päevaks paari abilist (päkkerite hostel selleks ju ideaalne koht) ja me kargasime kohe ette. Õhtuks vend vist vaatas, et me füüsilist ei pelga (ja Raul ju ehitusalase taustaga) ning kutsus järgmiseks päevaks katust panema. Ja eile õhtul tagasi sõites (nimetatud katus asus linnast c 100 km kaugusel) pakkus ootamatult välja nii nädalaks tema farmi tööle minna. Mis seal's ikka, reedel on minek ja eks näis mis edasi tuleb.

Tänane puhkepäev kulub igatahes vägagi ära. Peale päeva katusel turnimist on jalad nagu puust, ei paendu kuigi häste. Eks me ole ka mitte midagi tegemisega kõvasti atrofeerunud.

Juhtus veel sihuke lugu, et üleeila hommikul vara-vara tegin esimest korda pääle akadeemia treeninglaagrit hommikuse sörgi. No vaatasin öö läbi jalkat, und ei tulnud ja igav oli. A päris mõnusalt kukkus välja - vastu päikesetõusu, hingeõhk auras jne. Ja tagasi jõudes tuligi poole tunni pärast tööle minna.

PS! Võiks sveitslastele pöialt hoidma hakata. Hea mängu tegid Hispaania vastu.

Back in Sydney

Teehädaliste uus suksu (ja ainult 5 taala päev)

Nukker, kuid nii ta läks

Rosedale - isegi kõnniteed ei jätkunud motellini

Eelmised kaks nädalat olid võrdlemisi depressiivsed. Peale pea nädalast filmimaratoni Rosedale's transportisime ennast tagasi Melbourne, et leida variant jeep käigukasti manu toimetada või vastupidi. Kuid järjest ärakukkuvate variantide järel võimaluste nimekirja vaadates kippus kangesti masendus peale tulema, no kohe kuidagi ei õnnestunud, vähemalt ilma kaukasse põhjatut auku löömata. Lõpuks lõime peale mitmendat otsimise päeva plussid ja miinused konkreetselt lauda ja peale paari kõnet leidsime wrecker'i, kes oli nõus meite lonkava jeep'i ära ostma ja transportima (ma olin vahepeal juba kohalikelt pollaritelt ergutava kõne saanud, et kas sellise numbriga auto, mis seisab kuskil kuulub teile jne) . Seega, et siis mitte kauem asjaga venitada, loobusime senisest raudsuksust ja läksime üle autode reloki pääle, mis iseenesest on üks vägagi hää moodus ühest punktist teise saada. Aluseks kuuekohaline kämpervän, taustaks 110 taala eest kütust ja üle 1000 km limiiti - superluks. Siht Melbourne - Sydney, aega 24h.

Ainuke miinus oli kusagilt üleskorjatud külmetus, mis ankurdas kohale jõudes mõneks päevaks tubasele reziimile. Annab praegugi veel tunda. Aga no pole hullu. Tugev küüslaugukuur läks käiku, ehk aitab.

Täna sai juba linna peal ringi kolatud ja kohalikust tornist panoraami nauditud. Pisut soojem on ka.

Lülitume jälle tööturu konkurentsi, et punaseks kiskuvat eelarvet turgutada. Väga tugev motivaator on muidugi ka lesimisest valusaks kiskuvad lihased ja üle vöö vajuv õllekott, kuigi õlu ei ole me Darwinist saati suurt mekkinud. Peale nii kuu- pooleteise pikkust logelemist on mingit rakendust vaja, ei kannata niisama olla.

Lisaks peab tunnistama, et mõtted kisuvad järjest enam kodu poole. Ei ole vist ikka suurem asi ilmarändur, aasta eemal olla tundub liiga pikk aeg. Nii, et pole sugugi võimatu, et võite üht külmaõrna matsi juba enne sügist vanadel radadel lonkimas kohata.

Päikest

ptr

Plindris

Avastasime imekena koha, kuhu pidama jääda - Rosedale.

Nojah, tegelikult keeldus autol käigukast täielikult koostööst. Hää veel, et suure tee pealt maha saime. Masin nukrutseb nüüd paar kilti linna servast asuvas kämpimispaigas ja ise teeme kolmandat õhtut filmimaratoni (või pigem poolpäeva), vähemalt filmid on tasuta. Selg ja ka muud kehaosad on külitamisest juba päris valusad, aga ega siin muud teha pole. Linnakeses on üks kõrts, kus söömas käime (sealsed naised juba tervitavad meid tuttavlikult), kirik ja mõned pudi-padi poekesed ja see on ka kõik. Ilma masinata on praktiliselt võimatu ka ümbrust avastada, kuna distantsid on mõnevõrra suured.

Nii me siis istume siin ja üritame neti teel asju ajada ning naudime ajatut filmiklassikat (Klint Eastwood on üsna populaarseks osutunud). Ehk õnnestub mõne aja pärast vajaminevate mehhaaniliste osade ja masina asukoht sünkroniseerida. Praegu igatahes muutus Dirty Harry jälle huvitavaks.

Kuulmiseni

ptr

Sügis jõudis kätte

Kes kurat ütles, et lõunas on soe. Adelaide jõudes läksid kotipõhja vajunud pikad püksid ja kampsun käiku. Ja Melbourne jõudes läks asi ainult hullemaks. Täitsa imelik tunne oli vaadata väga soojamaise päritoluga vendasid, kes kondasid ringi plätudes ja lühikeses särgis, samas kui endal villane kampsik kurguni kinni. Tuleb elus ka igasugu veidraid olukordi ette.

Aga sõit pikki rannikut oli muidugi tore, eriti Victoria ossa jõudes. Great Ocean Road on oma nime auga välja teeninud. Lisaks läks ümbrus mõnusalt metsaseks ja hakkas okaspuid sekka viskama. Peris kodune tunne tuli peale.

Laupäe õhtupimeduses jõusime Melbourne'i. Saadanas, kus on ikka pirakas linn. Servast kesklinna sõitmine võttis c 40 min ilma suuremate seisakuteta.

Plaanis oli nüüd Tasmaaniasse edasi liikuda, aga tuli välja, et praamijärjekord on kaks nädalat, nii et jätame selle saare võibolla hilisemaks ja paneme piki rannikut edasi. Eks näis, mis lähipäevad toovad.

Päikest

ptr

Kive vaatamas

Kuu alguses sai farmitööle lõplikult joon alla tõmmatud ja peale nädalast ettevalmistusperioodi Darwinis (masina tehnohool ja varustuse korjamine), panime Rauliga asjad kotti ja minema sest klimaatilisest põrgust. Suund otse allapoole, ehk siis lõunarannikule. Plaani muidugi kaasatud erinevate kivide imetlemine (Devils Marbles, Uluru, Kata-Tjuta jmt nimega ja nimeta).

Stuart Highway'l tuli meile vastu pidev caravanide ja päkkerite voog. Tundub, et Darwin saab mõnda aega väga ülerahvastatud kant olema.

Takkajärgi võib öelda, et peris mõnus tripp oli. Keskmandri avarus ja kohati kõrguvad maastikutaiesed pakkusid rohkelt visuaalset naudisklemist. Selle kandi kivide kunn (loe Uluru) jättis aga kahvatu mulje. Ootasin eelneva reklaami põhjal pisut suuremat värvide mängu kui reaalselt aset leidis. Ja rahvast oli kohal ilmatu hulk. Mnjah, tundub taaskord ülehaibitud turismimagnetina. Aga see-eest mõned teised litograafilised nähtused olid vägagi majesteetlikud.

Huvitavam oli siiski kogeda poolkõrbe temperatuurimängu (päris ergi me ei sattunud, enamjaolt oli ikka mingisugune taimkate esindatud) - ma olen juba enamvähem taastunud, Raulil praegu külmetusnähud käimas. Eks 7 kuud ekvaatori läheduses anna tunda.

Hetkel on asukohaks Adelaide, mis on hoopis meeldivam koht kui eelnevad. Tundub täitsa eestimaise suvena, tuli isegi kampsun kotipõhjast välja otsida. Kraade väljas nii paarikümne ümber. Ilus linn. Oleme võibolla mõnda aega siin, enne kui edasi rändame. Eks näis.

PS! Nagu lubatud, ostsin enne teeleasumist klõpsukaamera ja tulistasin sellega hoolega, aga päev tagasi ilmus ekraanile tekst - error on memory card ja mälumaht nullis. Nii, et pole kahjuks midagi üles panna.Teisipäe lähen doktori vastuvõtule - ehk annab midagi päästa.

Päikest

ptr

Pool on otsas

Tjah, kuus kuud on juba Terra Australisel oldud.

Aja kulg siin farmis on ysna kummaline. Paar nadalat tundub kuu pikkusena, aga kuu tundub jalle lyhikesena. Kuid see selleks.

Eelnevatel paevadel tekkis jallegi rehvipurunemise tottu vaike tooseisak ja sai joe peal kalastamas kaidud. Steve on selles peris kova kasi, teise viskega juba pirakas barra landi otsas. Natuke sikutamist ja paadis ta oligi.

Mina piirdusin paraku ainult landileotamisega, aga paadisoit oli iseenesest juba piisavalt monus, et saagita jaamise perast kahju tunda. Kuid millest kahju oli - yhtegi krokut jallegi naha polnud, kuigi selles joes pidi neid suurveeaegu ikka ette tulema. Ei aidanud isegi sooda valja panemine, ma nimelt hyppasin vahelduseks ja jahutuseks korra vette.

Niipalju siis selleks korraks.

Kevadpaikest!

Ja viige metskitsedele ikka ounu, neil praegu raske aeg.

ptr

Why me!

Rahulik farmielu on taas peris kirjuks kiskunud.
Monda aega oleme siin taiendusistutusega tegelenud. Yhel istandikul on asjad kahel aastal jutti pisut rabalasti lainud, nyyd siis taidame jalle auke. Muidu peris monus too - jalutad pollul, toksad kiiluga liiva sisse augu ja istik sisse. Paariline tambib kinni ja puistab pisut fertilizerit ymber. Aga esineb moningaid segavaid tegureid.
Algas koik kenasti. Tuli taas kokku internatsionaalne seltskond, koos toodejuhataja ja omanikuga 9 persooni, mille hulgas yks sakslannast ja iirlasest koosnev paar. Kultuuride segunemine ju yks tore asi. Aga nyydseks on nad kahjuks mingil arusaamatul pohjusel nii pohjalikult tylli pooranud, et ei salli enam yksteise varjugi. Ning kuna Steve vottis jallegi 2 nadalit vabaks (venna pulm vmt) ja omanikul tuleb kauaaegne abikaasa esimest korda pohjaterritooriumile (vaja ju ringsoitu teha), siis sellest tulenevalt olen ma kui koige pikemalt kohalviibinu ajutiselt nn asejuhataja tiitlisse tostetud. Millega kaasneb vastutus inim- ja riistvara katkematu tegutsemine tagada. Nyyd siis, kui kova kahevaheline ragistamine kaib, vaatavad ylejaanud 4 kuli mu poole, et katsu kuidagi asja lahendada, segavad juba tootegemist. No saadanas, kuda sa sihukest situatsiooni settida saad.
Onneks on peale tanahommikust kollektiivset manifestatsiooni, et korvalseisjad kaotavad nende naaklemist kuulates korvamatult narvirakke asjad vaheke rahunenud. Nais mis edaspidi tuleb.
Inetu vark igatahes.
Aga kui see rahvusvaheline draama korvale jatta, siis on elu ysna monus. Taevas muudkui tilgub. Seetottu on toopaevad enamasti paris tavalise pikkusega. Saab vahepeal jalga sirgu lasta.
Kuid kange isu on kasvoi korrakski lumehange karata.
Nautige aastaaegade vaheldumist. Siin on ainult kuiv suvi ja marg suvi. Palav on kogu aeg.

ptr