Laupäev

Täna oli sihuke mõnusalt soe päev, +38.
Darwinis oli naistel tennises ametlik mäng. Hullud!
Lisaks oli täna ausside jalgpalli le grande finale. Kes linna pealt ühe kaine mehe leiab (peale pollari muidugi) võidab miljoni.
Tegime esimese üle pooletunnise sörgi, valatud kehamahla võib vist liitritega mõõta.
Muide, eila käisime jälle rannas. Sattusime mõõnale. Päris lahe on mööda ookeanipõhja käia, nii umbes 500m rannast. Otsisime jälle krokusid, aga mitte kui ühtegi ei näinud. Meid vist nöögitakse nendega.

ptr

Tjah

Nagu arvata oli, tööleidmine pole lihtne kuskil. Täna juba mitmendat päeva resümeesid jagatud, aga vastused on viisakalt eitavad. Paar lootustandvat kohta on siiski olnud, ootame kõlli.
Ja, vabandage väljenduse pärast, aga sitaks palav on. Üle tunni lageda taeva all olles ilma joomata ei kesta, toob virmalised silme ette. Ja praegu pidi alles algust tegema. Lisaks pidi kuu pärast vihmahooaeg tulema, mitte et siis jahedamaks läheks, lihtsalt niiskemaks. Kurat, kuhu me küll tulime. Mehed, Kreeta on selle kõrval poisike.
Aga mis seal's ikka, rüüpame aga kohalikku kesvamärjukest ja filtreerime selle jälle naha kaudu välja. Jooksuringid on ka kohustuslikud. Peale mida võtab mahajahtumine c 2-3 h.
Kolikukkuvõttes on ikkagi lahe (praegu veel).

PS! Kängurusid ja krokusid pole veel ikka näinud, aga Tatad (mingi sisalik) lasevad iga hommik aias ringi. Ja eile pidin kaaskodanike rahustuseks likvideerima ühe piraka ämbliku, kes oli dushi võtma tulnud.

Pagan võtaks, selle kuumusega on ikka raske harjuda. Higivoog on lakkamatu.
Eila tiirutasime väheke ringi. Käisime mingil rannakaitsealal, mille nime olen juba unustanud. Igatahes saime varbad India ookeani serva sisse pista, täpsemalt küll Timori merre. Varvastest kaugemale ei tihanud minna, kuna meid oli korduvalt hoiatatud krokude eest ja ka rannas olid vastavad sildid väljas. Nii, et ei tahtnud riskida võimalusega pääseda uudistesse kui lollid valged turistad, kes ronisid vales kohas vette jmt. Lisaks olime ka ujumispüksid maha unustanud. Kohalikke vist rohelised elukad ei söö, neid oli vees hulganisti. Üks mees ujutas ka koera, päris kaugele kohe kaldast. Huvitav kuidas pontule ka soolane vesi maitseb.
Oli ilus loojang.
Aga tagasi proovisin ise sõita. Andis paraja adrenaliinilaksu - pime, kõik asjad valel pool ja lisaks veel manuaalkang. Saadanas, pidevalt kiskus paremale. Aga no õnneks jäi masin terveks. Näis kuda järgmine kord läheb.
Päikselist sügist kodumaile
ptr

Algus

Pikalt seletama ei hakka. Võtsime kätte ja tulime kuklapoolele, st Raul ja mina. Paar päeva kolasime Sydneys, nüüd sitsime Darwinis. Palav on. Tegin natuke aega tagasi esimese jooksuringi, nüüd tilgutan klaviatuuri higi täis. Raul aklimatiseerub veel.
Majarahvas on meil tore - rahvusvaheline. Kohalikke ka. Et tulles oli haljas kaasas, siis tutvumisõhtu sujus kenasti, jätkudes mingis trahteris. Panin kohe esimese piljardilöögiga puusse - otse vastu ühe venna kipsis jalga. Lepitust otsima minnes tegi ta hoopis mulle joogi välja ja kukkus häid nõuandeid jagama, kuidas bush's ellu jääda, näitas oma jaapanlannast naise pilti jne.
Ühesõnaga rahvas tundub siin ülisõbralik.
Esmaspäe läheme töövestlusele, näis mis saab.