Monday, May 3, 2010

Sügis jõudis kätte


Kes kurat ütles, et lõunas on soe. Adelaide jõudes läksid kotipõhja vajunud pikad püksid ja kampsun käiku. Ja Melbourne jõudes läks asi ainult hullemaks. Täitsa imelik tunne oli vaadata väga soojamaise päritoluga vendasid, kes kondasid ringi plätudes ja lühikeses särgis, samas kui endal villane kampsik kurguni kinni. Tuleb elus ka igasugu veidraid olukordi ette.
Aga sõit pikki rannikut oli muidugi tore, eriti Victoria ossa jõudes. Great Ocean Road on oma nime auga välja teeninud. Lisaks läks ümbrus mõnusalt metsaseks ja hakkas okaspuid sekka viskama. Peris kodune tunne tuli peale.
Laupäe õhtupimeduses jõusime Melbourne'i. Saadanas, kus on ikka pirakas linn. Servast kesklinna sõitmine võttis c 40 min ilma suuremate seisakuteta.
Plaanis oli nüüd Tasmaaniasse edasi liikuda, aga tuli välja, et praamijärjekord on kaks nädalat, nii et jätame selle saare võibolla hilisemaks ja paneme piki rannikut edasi. Eks näis, mis lähipäevad toovad.

Päikest
ptr






Sunday, April 25, 2010

Kive vaatamas

Kuu alguses sai farmitööle lõplikult joon alla tõmmatud ja peale nädalast ettevalmistusperioodi Darwinis (masina tehnohool ja varustuse korjamine), panime Rauliga asjad kotti ja minema sest klimaatilisest põrgust. Suund otse allapoole, ehk siis lõunarannikule. Plaani muidugi kaasatud erinevate kivide imetlemine (Devils Marbles, Uluru, Kata-Tjuta jmt nimega ja nimeta).
Stuart Highway'l tuli meile vastu pidev caravanide ja päkkerite voog. Tundub, et Darwin saab mõnda aega väga ülerahvastatud kant olema.
Takkajärgi võib öelda, et peris mõnus tripp oli. Keskmandri avarus ja kohati kõrguvad maastikutaiesed pakkusid rohkelt visuaalset naudisklemist. Selle kandi kivide kunn (loe Uluru) jättis aga kahvatu mulje. Ootasin eelneva reklaami põhjal pisut suuremat värvide mängu kui reaalselt aset leidis. Ja rahvast oli kohal ilmatu hulk. Mnjah, tundub taaskord ülehaibitud turismimagnetina. Aga see-eest mõned teised litograafilised nähtused olid vägagi majesteetlikud.
Huvitavam oli siiski kogeda poolkõrbe temperatuurimängu (päris ergi me ei sattunud, enamjaolt oli ikka mingisugune taimkate esindatud) - ma olen juba enamvähem taastunud, Raulil praegu külmetusnähud käimas. Eks 7 kuud ekvaatori läheduses anna tunda.
Hetkel on asukohaks Adelaide, mis on hoopis meeldivam koht kui eelnevad. Tundub täitsa eestimaise suvena, tuli isegi kampsun kotipõhjast välja otsida. Kraade väljas nii paarikümne ümber. Ilus linn. Oleme võibolla mõnda aega siin, enne kui edasi rändame. Eks näis.

PS! Nagu lubatud, ostsin enne teeleasumist klõpsukaamera ja tulistasin sellega hoolega, aga päev tagasi ilmus ekraanile tekst - error on memory card ja mälumaht nullis. Nii, et pole kahjuks midagi üles panna.Teisipäe lähen doktori vastuvõtule - ehk annab midagi päästa.

Päikest
ptr


Sunday, March 14, 2010

Pool on otsas

Tjah, kuus kuud on juba Terra Australisel oldud.

Aja kulg siin farmis on ysna kummaline. Paar nadalat tundub kuu pikkusena, aga kuu tundub jalle lyhikesena. Kuid see selleks.

Eelnevatel paevadel tekkis jallegi rehvipurunemise tottu vaike tooseisak ja sai joe peal kalastamas kaidud. Steve on selles peris kova kasi, teise viskega juba pirakas barra landi otsas. Natuke sikutamist ja paadis ta oligi.

Mina piirdusin paraku ainult landileotamisega, aga paadisoit oli iseenesest juba piisavalt monus, et saagita jaamise perast kahju tunda. Kuid millest kahju oli - yhtegi krokut jallegi naha polnud, kuigi selles joes pidi neid suurveeaegu ikka ette tulema. Ei aidanud isegi sooda valja panemine, ma nimelt hyppasin vahelduseks ja jahutuseks korra vette.
Niipalju siis selleks korraks.
Kevadpaikest!
Ja viige metskitsedele ikka ounu, neil praegu raske aeg.
ptr

Friday, January 29, 2010

Why me!

Rahulik farmielu on taas peris kirjuks kiskunud.
Monda aega oleme siin taiendusistutusega tegelenud. Yhel istandikul on asjad kahel aastal jutti pisut rabalasti lainud, nyyd siis taidame jalle auke. Muidu peris monus too - jalutad pollul, toksad kiiluga liiva sisse augu ja istik sisse. Paariline tambib kinni ja puistab pisut fertilizerit ymber. Aga esineb moningaid segavaid tegureid.
Algas koik kenasti. Tuli taas kokku internatsionaalne seltskond, koos toodejuhataja ja omanikuga 9 persooni, mille hulgas yks sakslannast ja iirlasest koosnev paar. Kultuuride segunemine ju yks tore asi. Aga nyydseks on nad kahjuks mingil arusaamatul pohjusel nii pohjalikult tylli pooranud, et ei salli enam yksteise varjugi. Ning kuna Steve vottis jallegi 2 nadalit vabaks (venna pulm vmt) ja omanikul tuleb kauaaegne abikaasa esimest korda pohjaterritooriumile (vaja ju ringsoitu teha), siis sellest tulenevalt olen ma kui koige pikemalt kohalviibinu ajutiselt nn asejuhataja tiitlisse tostetud. Millega kaasneb vastutus inim- ja riistvara katkematu tegutsemine tagada. Nyyd siis, kui kova kahevaheline ragistamine kaib, vaatavad ylejaanud 4 kuli mu poole, et katsu kuidagi asja lahendada, segavad juba tootegemist. No saadanas, kuda sa sihukest situatsiooni settida saad.
Onneks on peale tanahommikust kollektiivset manifestatsiooni, et korvalseisjad kaotavad nende naaklemist kuulates korvamatult narvirakke asjad vaheke rahunenud. Nais mis edaspidi tuleb.
Inetu vark igatahes.
Aga kui see rahvusvaheline draama korvale jatta, siis on elu ysna monus. Taevas muudkui tilgub. Seetottu on toopaevad enamasti paris tavalise pikkusega. Saab vahepeal jalga sirgu lasta.
Kuid kange isu on kasvoi korrakski lumehange karata.
Nautige aastaaegade vaheldumist. Siin on ainult kuiv suvi ja marg suvi. Palav on kogu aeg.

ptr

Thursday, January 14, 2010

Back to Why not

Kena kaesolevat!
Niisiis, peale kosutavat puhkust Darwinis kobisin tagasi farmi. No ei istu see linnaelu mitte kohe. Kuigi maru hea oli suusasporti vaadata, apartmendis oli nimelt eurosport saadaval.
Nyyd siis olen pea nadala umbrohuhirm olnud. Kolistan trakatsiga istandike vahel ringi ja pritsin niikui jouan. Yllatusi tuleb ka ette. Nimelt on vihmarohkus maastikku markimisvaarselt muutnud. Peale lokkava roheluse (ja igasuguste sitikate) on tekkinud ka niioelda veetaskud (c pool m pydelat liiva), kuhu voib kergelt traktori sisse uputada. Mis on mul ka juba moned korrad onnestunud. Siis pole muud kui labidas katte, rattad lahti kaevata ja puud alla. Yldiselt systeem toimib. Koige hullem on see, et pehmete kohtade asupaika on pea voimatu ette ennustada. Moni asub nolva peal moni all jne. Aga mis seal's ikka, ongi vahelduseks uinutavale roolisistumisele.
Jatkuvat lumenautimist kodumaile.

Sunday, December 27, 2009

Pühad

Kohalikud võtavad siin pühadeasja ikka tõsiselt. Paljud pidavat suisa jõuludest alates kuni neljanda jaanuarini pühatama. Täitsa nagu koolivaheaeg kohe. Hämmastaval kombel olid isegi poed paar päeva kinni, see ju lausa pühaduseteotus kapitalistlikus ühiskonnas. Aga eks siin esine teisigi kummalisi nähte.
Vahelduseks oleme enda jaoks uusi sportmänge avastamas käinud. Esiteks sai tennisereketit vibutatud - saadanas kui keerukas mäng tehniliselt.
Ja siis sai pikaajaline unistus teostatud golfiklubi külastades. See värk on veelgi keerulisem, aga samas ka veidral kombel rahuldust pakkuv, kuigi esmane katsetamine võis kõrvaltvaatajatele peris naljakas tunduda. Ajas ju ennastki naerma - pea pool tundi toikaga vehkida ilma palli tabamata. Aga eks vanasõnades peituvad tarkuseterad kehtivad sama häste kui Murphy seadusedki, ju seetõttu õnnestuski ühel rajal par saada. Emotsioone igatahes jagus. Ja üllataval kombel sai päeva peale ka täiesti arvestatava madalafoonilise füüsilise koormuse.
Igatahes võiks selliseid värke pikaajaliselt harrastada.

Hääd lõppevat!
ptr

Saturday, December 5, 2009

Hellõu

Saab jälle täpitähtedega kirjutada.
Niisiis, kuldne põli puufarmis sai otsa. Olen jälle Darwinis tagasi, ühinedes ülejäänud reisiseltskonnaga, mis on vahepeal täienenud Marka ja Riina lisandumisega. Küll on hää jälle suguseltsi liikmeid kohata :)
Ja küll on hää natuke logeleda. Küll jõuab tulevatel päevadel uut ametit otsima hakata.
Me nimelt otsustasime pikemaks ajaks siia pidama jääda, kuna vähemalt teoreetiliselt (mis praegusel hetkel tundub ka reaalsus olevat) on siin ameti leidmine lihtsam. Põhjuseks seljakotirändurite väljavool parema kliimaga kohtadesse. Me üritame kangelaslikult siinses sulatusahjus edasi funktsioneerida. Raul on juba ehitusvalda otsapidi sisse saanud. Nii, et ajame siin niikaua varandust kokku kui võimalik, et hiljem lahedalt ringi hulkuda. Eks näis kuis läheb.
Hetkel igatahes tuju hea ja kinokülastus ootamas.

ptr