Pühad

Kohalikud võtavad siin pühadeasja ikka tõsiselt. Paljud pidavat suisa jõuludest alates kuni neljanda jaanuarini pühatama. Täitsa nagu koolivaheaeg kohe. Hämmastaval kombel olid isegi poed paar päeva kinni, see ju lausa pühaduseteotus kapitalistlikus ühiskonnas. Aga eks siin esine teisigi kummalisi nähte.

Vahelduseks oleme enda jaoks uusi sportmänge avastamas käinud. Esiteks sai tennisereketit vibutatud - saadanas kui keerukas mäng tehniliselt.

Ja siis sai pikaajaline unistus teostatud golfiklubi külastades. See värk on veelgi keerulisem, aga samas ka veidral kombel rahuldust pakkuv, kuigi esmane katsetamine võis kõrvaltvaatajatele peris naljakas tunduda. Ajas ju ennastki naerma - pea pool tundi toikaga vehkida ilma palli tabamata. Aga eks vanasõnades peituvad tarkuseterad kehtivad sama häste kui Murphy seadusedki, ju seetõttu õnnestuski ühel rajal par saada. Emotsioone igatahes jagus. Ja üllataval kombel sai päeva peale ka täiesti arvestatava madalafoonilise füüsilise koormuse.

Igatahes võiks selliseid värke pikaajaliselt harrastada.

Hääd lõppevat!

ptr

Hellõu

Saab jälle täpitähtedega kirjutada.

Niisiis, kuldne põli puufarmis sai otsa. Olen jälle Darwinis tagasi, ühinedes ülejäänud reisiseltskonnaga, mis on vahepeal täienenud Marka ja Riina lisandumisega. Küll on hää jälle suguseltsi liikmeid kohata :)

Ja küll on hää natuke logeleda. Küll jõuab tulevatel päevadel uut ametit otsima hakata.

Me nimelt otsustasime pikemaks ajaks siia pidama jääda, kuna vähemalt teoreetiliselt (mis praegusel hetkel tundub ka reaalsus olevat) on siin ameti leidmine lihtsam. Põhjuseks seljakotirändurite väljavool parema kliimaga kohtadesse. Me üritame kangelaslikult siinses sulatusahjus edasi funktsioneerida. Raul on juba ehitusvalda otsapidi sisse saanud. Nii, et ajame siin niikaua varandust kokku kui võimalik, et hiljem lahedalt ringi hulkuda. Eks näis kuis läheb.

Hetkel igatahes tuju hea ja kinokülastus ootamas.

ptr

Northern Territory

Nadala sees kaisime pisut ringi soitmas. Kylastasime Litchfieldi loodusparki. Ehe 4x4 safari labi madalate ojade (kohalikud nimelt kutsuvad siinseid jogesid ojadeks, vahemalt kuival hooajal) ja kuivade sangide. Kosed olid seal fantastilised. Sihuke tunne nagu oleks mones NG dokufilmis.
Ja koskede all parajad kausid suplemiseks, kus vesi kohati soe nagu supp. Muide, vihmahooajal pidi seal ka krokusid olema, igatahes hoiatavad sildid olid jalle yleval.
See krokude vark on vist Pohjaterritooriumi kiiks, et turistasid rohkem ligi meelitada. Peremehel oli ode kylas, Melbournist, kes polnud seni ka elu sees neid nainud. Ise nad kyll suhtuvad asjasse tosiselt, ju siis on ikka pohjust.
Igatahes olid ilusad kohad madalate maekeste vahel. Yhte emu nagime ka ringi silkamas.

PS! Nyyd kui ma siin yksi olen ja ymbrus vaiksem, on kangud ohtuti karjakaupa ymber maja varsket rohtu naksimas. Saadanad, nii ei jaa murust varsti midagi jargi.

The Whynot Station

Niisiis, kaks nadalat yksindust.
Juhtus nii, et see puude pygamise vark sai meil nadala alguses valmis ja koik backpackerid peale minu lasid jalga. Aga peremees tahtis puhkusele minna, Taisse, ning kuna kedagi muud votta polnud, siis tegi mulle pakkumise farmil niioelda silm peal hoida, mooduka tasu eest. Eks ma nyyd siis hoian.
Peamine on vaadata, et sprinklerid korralikult tootaksid ja loota, et genekas otsi ei annaks. Varu on muidugi olemas, aga sellega tuleks vaheke nokitsemist. Nipet-napet muud tegemist ka. Vaba aega on ikka pagana palju. Nii, et pohimotteliselt saab puhata.
Ah jaa, kutsikale peab ka syya andma.

Lunch time

Teised teevad lounast uinakut. Kuna ma sellega harjunud pole, siis sisustan nyyd aega.
Mul yldiselt ikka seltskonnaga veab, lahedad vennad on siin. Kolm kuli on Inglisemaalt - yks puhas, yks waleslane ja yts iirlane kah. Koik muhedad sellid kellega hea koos aega veeta. Kui teiste jutule hakkan tasapisi pihta saama, siis Wales'i mehest saan ma muidugi ainult siis aru kui me molemad umbjoobes oleme.
Nyyd voin juba arvata, et olen aklimatiseerunud. Hommikul autokastis istandikku minnes hakkas pisut KYLM. Eh? Mis toimub?
Ainus miinus on praegu see, et jooksma ohtul enam minna ei joua. Ja syya saab nii haste, et kaalu vahemaks ep lahe.
Huvitav, kuis Raulil kulgeb.

Niisiis

Ei metsamees metsast pa"a"se, ole millisel mandril tahes. Seega olen nyyd puufarmis saemeheks. Esimene pa"ev sai yle elatud, na"is mis edasi saab. Sihukest asja poleks ise ka uskunud, et halastamatu pa"ikese all, c 40 kraadiga kunagi saetood tegema hakkan. Kuigi iseenesest on asi tsipa kergem kui meite kandi va"rk. Laasime noori puid. Ainult see kuramuse palavus. Voib juhtuda, et ma tekitan osariikliku kriisi, ammendades kohaliku veetagavara, seda kulub ikka meeletult.
Aga yldiselt mulle meeldib. Sai lopuks linnast va"lla". Ja nii kuu jagu peaks see asi siin kestma, peaasi et pa"ikserabandust ei saaks.
Muide, telefonilevi siin ei ole.
ptr

Laupäev

Täna oli sihuke mõnusalt soe päev, +38.
Darwinis oli naistel tennises ametlik mäng. Hullud!
Lisaks oli täna ausside jalgpalli le grande finale. Kes linna pealt ühe kaine mehe leiab (peale pollari muidugi) võidab miljoni.
Tegime esimese üle pooletunnise sörgi, valatud kehamahla võib vist liitritega mõõta.
Muide, eila käisime jälle rannas. Sattusime mõõnale. Päris lahe on mööda ookeanipõhja käia, nii umbes 500m rannast. Otsisime jälle krokusid, aga mitte kui ühtegi ei näinud. Meid vist nöögitakse nendega.

ptr

Tjah

Nagu arvata oli, tööleidmine pole lihtne kuskil. Täna juba mitmendat päeva resümeesid jagatud, aga vastused on viisakalt eitavad. Paar lootustandvat kohta on siiski olnud, ootame kõlli.
Ja, vabandage väljenduse pärast, aga sitaks palav on. Üle tunni lageda taeva all olles ilma joomata ei kesta, toob virmalised silme ette. Ja praegu pidi alles algust tegema. Lisaks pidi kuu pärast vihmahooaeg tulema, mitte et siis jahedamaks läheks, lihtsalt niiskemaks. Kurat, kuhu me küll tulime. Mehed, Kreeta on selle kõrval poisike.
Aga mis seal's ikka, rüüpame aga kohalikku kesvamärjukest ja filtreerime selle jälle naha kaudu välja. Jooksuringid on ka kohustuslikud. Peale mida võtab mahajahtumine c 2-3 h.
Kolikukkuvõttes on ikkagi lahe (praegu veel).

PS! Kängurusid ja krokusid pole veel ikka näinud, aga Tatad (mingi sisalik) lasevad iga hommik aias ringi. Ja eile pidin kaaskodanike rahustuseks likvideerima ühe piraka ämbliku, kes oli dushi võtma tulnud.

Pagan võtaks, selle kuumusega on ikka raske harjuda. Higivoog on lakkamatu.
Eila tiirutasime väheke ringi. Käisime mingil rannakaitsealal, mille nime olen juba unustanud. Igatahes saime varbad India ookeani serva sisse pista, täpsemalt küll Timori merre. Varvastest kaugemale ei tihanud minna, kuna meid oli korduvalt hoiatatud krokude eest ja ka rannas olid vastavad sildid väljas. Nii, et ei tahtnud riskida võimalusega pääseda uudistesse kui lollid valged turistad, kes ronisid vales kohas vette jmt. Lisaks olime ka ujumispüksid maha unustanud. Kohalikke vist rohelised elukad ei söö, neid oli vees hulganisti. Üks mees ujutas ka koera, päris kaugele kohe kaldast. Huvitav kuidas pontule ka soolane vesi maitseb.
Oli ilus loojang.
Aga tagasi proovisin ise sõita. Andis paraja adrenaliinilaksu - pime, kõik asjad valel pool ja lisaks veel manuaalkang. Saadanas, pidevalt kiskus paremale. Aga no õnneks jäi masin terveks. Näis kuda järgmine kord läheb.
Päikselist sügist kodumaile
ptr

Algus

Pikalt seletama ei hakka. Võtsime kätte ja tulime kuklapoolele, st Raul ja mina. Paar päeva kolasime Sydneys, nüüd sitsime Darwinis. Palav on. Tegin natuke aega tagasi esimese jooksuringi, nüüd tilgutan klaviatuuri higi täis. Raul aklimatiseerub veel.
Majarahvas on meil tore - rahvusvaheline. Kohalikke ka. Et tulles oli haljas kaasas, siis tutvumisõhtu sujus kenasti, jätkudes mingis trahteris. Panin kohe esimese piljardilöögiga puusse - otse vastu ühe venna kipsis jalga. Lepitust otsima minnes tegi ta hoopis mulle joogi välja ja kukkus häid nõuandeid jagama, kuidas bush's ellu jääda, näitas oma jaapanlannast naise pilti jne.
Ühesõnaga rahvas tundub siin ülisõbralik.
Esmaspäe läheme töövestlusele, näis mis saab.