Nadala sees kaisime pisut ringi soitmas. Kylastasime Litchfieldi loodusparki. Ehe 4x4 safari labi madalate ojade (kohalikud nimelt kutsuvad siinseid jogesid ojadeks, vahemalt kuival hooajal) ja kuivade sangide. Kosed olid seal fantastilised. Sihuke tunne nagu oleks mones NG dokufilmis.
Ja koskede all parajad kausid suplemiseks, kus vesi kohati soe nagu supp. Muide, vihmahooajal pidi seal ka krokusid olema, igatahes hoiatavad sildid olid jalle yleval.
See krokude vark on vist Pohjaterritooriumi kiiks, et turistasid rohkem ligi meelitada. Peremehel oli ode kylas, Melbournist, kes polnud seni ka elu sees neid nainud. Ise nad kyll suhtuvad asjasse tosiselt, ju siis on ikka pohjust.
Igatahes olid ilusad kohad madalate maekeste vahel. Yhte emu nagime ka ringi silkamas.
PS! Nyyd kui ma siin yksi olen ja ymbrus vaiksem, on kangud ohtuti karjakaupa ymber maja varsket rohtu naksimas. Saadanad, nii ei jaa murust varsti midagi jargi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment