Wednesday, June 16, 2010

Soccer MM!

Huvitav oli jälgida kommentaare peale rohe-kollaste kaotust sakslastele. Nad siin ootasid vist selget võitude rida kuni tiitlini välja. Nii pettunud ilmeid nagu telerist vastu vaatas, saab võrrelda vaid Toomas Uba'ga kui Nool järjekordselt kettaringis üle astus või teibas lati alla ajas. Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult kirjutada.
Leidsime lõpuks endale rakendust. Pääle pikka niisama logelemist - linna peal hulkumist ja lõputut malemängu - oleme nüüd paar päeva konte sirutanud. Ja algus tuli täiesti juhuslikult. Muide, me oleme juba kaks nädalat töökutset oodanud. Möllisime endid mingisse töövahendusfirmasse, kus lubati kohe järgmine päev ametisse panna, aga seni on see ainult lubaduseks jäänudki.
Nojah, üleeile hommikul otsis siis üks meister endale päevaks paari abilist (päkkerite hostel selleks ju ideaalne koht) ja me kargasime kohe ette. Õhtuks vend vist vaatas, et me füüsilist ei pelga (ja Raul ju ehitusalase taustaga) ning kutsus järgmiseks päevaks katust panema. Ja eile õhtul tagasi sõites (nimetatud katus asus linnast c 100 km kaugusel) pakkus ootamatult välja nii nädalaks tema farmi tööle minna. Mis seal's ikka, reedel on minek ja eks näis mis edasi tuleb.
Tänane puhkepäev kulub igatahes vägagi ära. Peale päeva katusel turnimist on jalad nagu puust, ei paendu kuigi häste. Eks me ole ka mitte midagi tegemisega kõvasti atrofeerunud.
Juhtus veel sihuke lugu, et üleeila hommikul vara-vara tegin esimest korda pääle akadeemia treeninglaagrit hommikuse sörgi. No vaatasin öö läbi jalkat, und ei tulnud ja igav oli. A päris mõnusalt kukkus välja - vastu päikesetõusu, hingeõhk auras jne. Ja tagasi jõudes tuligi poole tunni pärast tööle minna.

PS! Võiks sveitslastele pöialt hoidma hakata. Hea mängu tegid Hispaania vastu.








Monday, May 24, 2010

Back in Sydney

Teehädaliste uus suksu (ja ainult 5 taala päev)




Nukker, kuid nii ta läks

Rosedale - isegi kõnniteed ei jätkunud motellini

Eelmised kaks nädalat olid võrdlemisi depressiivsed. Peale pea nädalast filmimaratoni Rosedale's transportisime ennast tagasi Melbourne, et leida variant jeep käigukasti manu toimetada või vastupidi. Kuid järjest ärakukkuvate variantide järel võimaluste nimekirja vaadates kippus kangesti masendus peale tulema, no kohe kuidagi ei õnnestunud, vähemalt ilma kaukasse põhjatut auku löömata. Lõpuks lõime peale mitmendat otsimise päeva plussid ja miinused konkreetselt lauda ja peale paari kõnet leidsime wrecker'i, kes oli nõus meite lonkava jeep'i ära ostma ja transportima (ma olin vahepeal juba kohalikelt pollaritelt ergutava kõne saanud, et kas sellise numbriga auto, mis seisab kuskil kuulub teile jne) . Seega, et siis mitte kauem asjaga venitada, loobusime senisest raudsuksust ja läksime üle autode reloki pääle, mis iseenesest on üks vägagi hää moodus ühest punktist teise saada. Aluseks kuuekohaline kämpervän, taustaks 110 taala eest kütust ja üle 1000 km limiiti - superluks. Siht Melbourne - Sydney, aega 24h.
Ainuke miinus oli kusagilt üleskorjatud külmetus, mis ankurdas kohale jõudes mõneks päevaks tubasele reziimile. Annab praegugi veel tunda. Aga no pole hullu. Tugev küüslaugukuur läks käiku, ehk aitab.
Täna sai juba linna peal ringi kolatud ja kohalikust tornist panoraami nauditud. Pisut soojem on ka.
Lülitume jälle tööturu konkurentsi, et punaseks kiskuvat eelarvet turgutada. Väga tugev motivaator on muidugi ka lesimisest valusaks kiskuvad lihased ja üle vöö vajuv õllekott, kuigi õlu ei ole me Darwinist saati suurt mekkinud. Peale nii kuu- pooleteise pikkust logelemist on mingit rakendust vaja, ei kannata niisama olla.
Lisaks peab tunnistama, et mõtted kisuvad järjest enam kodu poole. Ei ole vist ikka suurem asi ilmarändur, aasta eemal olla tundub liiga pikk aeg. Nii, et pole sugugi võimatu, et võite üht külmaõrna matsi juba enne sügist vanadel radadel lonkimas kohata.

Päikest
ptr


Wednesday, May 12, 2010

Plindris

Avastasime imekena koha, kuhu pidama jääda - Rosedale.
Nojah, tegelikult keeldus autol käigukast täielikult koostööst. Hää veel, et suure tee pealt maha saime. Masin nukrutseb nüüd paar kilti linna servast asuvas kämpimispaigas ja ise teeme kolmandat õhtut filmimaratoni (või pigem poolpäeva), vähemalt filmid on tasuta. Selg ja ka muud kehaosad on külitamisest juba päris valusad, aga ega siin muud teha pole. Linnakeses on üks kõrts, kus söömas käime (sealsed naised juba tervitavad meid tuttavlikult), kirik ja mõned pudi-padi poekesed ja see on ka kõik. Ilma masinata on praktiliselt võimatu ka ümbrust avastada, kuna distantsid on mõnevõrra suured.
Nii me siis istume siin ja üritame neti teel asju ajada ning naudime ajatut filmiklassikat (Klint Eastwood on üsna populaarseks osutunud). Ehk õnnestub mõne aja pärast vajaminevate mehhaaniliste osade ja masina asukoht sünkroniseerida. Praegu igatahes muutus Dirty Harry jälle huvitavaks.

Kuulmiseni
ptr

Monday, May 3, 2010

Sügis jõudis kätte


Kes kurat ütles, et lõunas on soe. Adelaide jõudes läksid kotipõhja vajunud pikad püksid ja kampsun käiku. Ja Melbourne jõudes läks asi ainult hullemaks. Täitsa imelik tunne oli vaadata väga soojamaise päritoluga vendasid, kes kondasid ringi plätudes ja lühikeses särgis, samas kui endal villane kampsik kurguni kinni. Tuleb elus ka igasugu veidraid olukordi ette.
Aga sõit pikki rannikut oli muidugi tore, eriti Victoria ossa jõudes. Great Ocean Road on oma nime auga välja teeninud. Lisaks läks ümbrus mõnusalt metsaseks ja hakkas okaspuid sekka viskama. Peris kodune tunne tuli peale.
Laupäe õhtupimeduses jõusime Melbourne'i. Saadanas, kus on ikka pirakas linn. Servast kesklinna sõitmine võttis c 40 min ilma suuremate seisakuteta.
Plaanis oli nüüd Tasmaaniasse edasi liikuda, aga tuli välja, et praamijärjekord on kaks nädalat, nii et jätame selle saare võibolla hilisemaks ja paneme piki rannikut edasi. Eks näis, mis lähipäevad toovad.

Päikest
ptr






Sunday, April 25, 2010

Kive vaatamas

Kuu alguses sai farmitööle lõplikult joon alla tõmmatud ja peale nädalast ettevalmistusperioodi Darwinis (masina tehnohool ja varustuse korjamine), panime Rauliga asjad kotti ja minema sest klimaatilisest põrgust. Suund otse allapoole, ehk siis lõunarannikule. Plaani muidugi kaasatud erinevate kivide imetlemine (Devils Marbles, Uluru, Kata-Tjuta jmt nimega ja nimeta).
Stuart Highway'l tuli meile vastu pidev caravanide ja päkkerite voog. Tundub, et Darwin saab mõnda aega väga ülerahvastatud kant olema.
Takkajärgi võib öelda, et peris mõnus tripp oli. Keskmandri avarus ja kohati kõrguvad maastikutaiesed pakkusid rohkelt visuaalset naudisklemist. Selle kandi kivide kunn (loe Uluru) jättis aga kahvatu mulje. Ootasin eelneva reklaami põhjal pisut suuremat värvide mängu kui reaalselt aset leidis. Ja rahvast oli kohal ilmatu hulk. Mnjah, tundub taaskord ülehaibitud turismimagnetina. Aga see-eest mõned teised litograafilised nähtused olid vägagi majesteetlikud.
Huvitavam oli siiski kogeda poolkõrbe temperatuurimängu (päris ergi me ei sattunud, enamjaolt oli ikka mingisugune taimkate esindatud) - ma olen juba enamvähem taastunud, Raulil praegu külmetusnähud käimas. Eks 7 kuud ekvaatori läheduses anna tunda.
Hetkel on asukohaks Adelaide, mis on hoopis meeldivam koht kui eelnevad. Tundub täitsa eestimaise suvena, tuli isegi kampsun kotipõhjast välja otsida. Kraade väljas nii paarikümne ümber. Ilus linn. Oleme võibolla mõnda aega siin, enne kui edasi rändame. Eks näis.

PS! Nagu lubatud, ostsin enne teeleasumist klõpsukaamera ja tulistasin sellega hoolega, aga päev tagasi ilmus ekraanile tekst - error on memory card ja mälumaht nullis. Nii, et pole kahjuks midagi üles panna.Teisipäe lähen doktori vastuvõtule - ehk annab midagi päästa.

Päikest
ptr


Sunday, March 14, 2010

Pool on otsas

Tjah, kuus kuud on juba Terra Australisel oldud.

Aja kulg siin farmis on ysna kummaline. Paar nadalat tundub kuu pikkusena, aga kuu tundub jalle lyhikesena. Kuid see selleks.

Eelnevatel paevadel tekkis jallegi rehvipurunemise tottu vaike tooseisak ja sai joe peal kalastamas kaidud. Steve on selles peris kova kasi, teise viskega juba pirakas barra landi otsas. Natuke sikutamist ja paadis ta oligi.

Mina piirdusin paraku ainult landileotamisega, aga paadisoit oli iseenesest juba piisavalt monus, et saagita jaamise perast kahju tunda. Kuid millest kahju oli - yhtegi krokut jallegi naha polnud, kuigi selles joes pidi neid suurveeaegu ikka ette tulema. Ei aidanud isegi sooda valja panemine, ma nimelt hyppasin vahelduseks ja jahutuseks korra vette.
Niipalju siis selleks korraks.
Kevadpaikest!
Ja viige metskitsedele ikka ounu, neil praegu raske aeg.
ptr

Friday, January 29, 2010

Why me!

Rahulik farmielu on taas peris kirjuks kiskunud.
Monda aega oleme siin taiendusistutusega tegelenud. Yhel istandikul on asjad kahel aastal jutti pisut rabalasti lainud, nyyd siis taidame jalle auke. Muidu peris monus too - jalutad pollul, toksad kiiluga liiva sisse augu ja istik sisse. Paariline tambib kinni ja puistab pisut fertilizerit ymber. Aga esineb moningaid segavaid tegureid.
Algas koik kenasti. Tuli taas kokku internatsionaalne seltskond, koos toodejuhataja ja omanikuga 9 persooni, mille hulgas yks sakslannast ja iirlasest koosnev paar. Kultuuride segunemine ju yks tore asi. Aga nyydseks on nad kahjuks mingil arusaamatul pohjusel nii pohjalikult tylli pooranud, et ei salli enam yksteise varjugi. Ning kuna Steve vottis jallegi 2 nadalit vabaks (venna pulm vmt) ja omanikul tuleb kauaaegne abikaasa esimest korda pohjaterritooriumile (vaja ju ringsoitu teha), siis sellest tulenevalt olen ma kui koige pikemalt kohalviibinu ajutiselt nn asejuhataja tiitlisse tostetud. Millega kaasneb vastutus inim- ja riistvara katkematu tegutsemine tagada. Nyyd siis, kui kova kahevaheline ragistamine kaib, vaatavad ylejaanud 4 kuli mu poole, et katsu kuidagi asja lahendada, segavad juba tootegemist. No saadanas, kuda sa sihukest situatsiooni settida saad.
Onneks on peale tanahommikust kollektiivset manifestatsiooni, et korvalseisjad kaotavad nende naaklemist kuulates korvamatult narvirakke asjad vaheke rahunenud. Nais mis edaspidi tuleb.
Inetu vark igatahes.
Aga kui see rahvusvaheline draama korvale jatta, siis on elu ysna monus. Taevas muudkui tilgub. Seetottu on toopaevad enamasti paris tavalise pikkusega. Saab vahepeal jalga sirgu lasta.
Kuid kange isu on kasvoi korrakski lumehange karata.
Nautige aastaaegade vaheldumist. Siin on ainult kuiv suvi ja marg suvi. Palav on kogu aeg.

ptr

Thursday, January 14, 2010

Back to Why not

Kena kaesolevat!
Niisiis, peale kosutavat puhkust Darwinis kobisin tagasi farmi. No ei istu see linnaelu mitte kohe. Kuigi maru hea oli suusasporti vaadata, apartmendis oli nimelt eurosport saadaval.
Nyyd siis olen pea nadala umbrohuhirm olnud. Kolistan trakatsiga istandike vahel ringi ja pritsin niikui jouan. Yllatusi tuleb ka ette. Nimelt on vihmarohkus maastikku markimisvaarselt muutnud. Peale lokkava roheluse (ja igasuguste sitikate) on tekkinud ka niioelda veetaskud (c pool m pydelat liiva), kuhu voib kergelt traktori sisse uputada. Mis on mul ka juba moned korrad onnestunud. Siis pole muud kui labidas katte, rattad lahti kaevata ja puud alla. Yldiselt systeem toimib. Koige hullem on see, et pehmete kohtade asupaika on pea voimatu ette ennustada. Moni asub nolva peal moni all jne. Aga mis seal's ikka, ongi vahelduseks uinutavale roolisistumisele.
Jatkuvat lumenautimist kodumaile.

Sunday, December 27, 2009

Pühad

Kohalikud võtavad siin pühadeasja ikka tõsiselt. Paljud pidavat suisa jõuludest alates kuni neljanda jaanuarini pühatama. Täitsa nagu koolivaheaeg kohe. Hämmastaval kombel olid isegi poed paar päeva kinni, see ju lausa pühaduseteotus kapitalistlikus ühiskonnas. Aga eks siin esine teisigi kummalisi nähte.
Vahelduseks oleme enda jaoks uusi sportmänge avastamas käinud. Esiteks sai tennisereketit vibutatud - saadanas kui keerukas mäng tehniliselt.
Ja siis sai pikaajaline unistus teostatud golfiklubi külastades. See värk on veelgi keerulisem, aga samas ka veidral kombel rahuldust pakkuv, kuigi esmane katsetamine võis kõrvaltvaatajatele peris naljakas tunduda. Ajas ju ennastki naerma - pea pool tundi toikaga vehkida ilma palli tabamata. Aga eks vanasõnades peituvad tarkuseterad kehtivad sama häste kui Murphy seadusedki, ju seetõttu õnnestuski ühel rajal par saada. Emotsioone igatahes jagus. Ja üllataval kombel sai päeva peale ka täiesti arvestatava madalafoonilise füüsilise koormuse.
Igatahes võiks selliseid värke pikaajaliselt harrastada.

Hääd lõppevat!
ptr

Saturday, December 5, 2009

Hellõu

Saab jälle täpitähtedega kirjutada.
Niisiis, kuldne põli puufarmis sai otsa. Olen jälle Darwinis tagasi, ühinedes ülejäänud reisiseltskonnaga, mis on vahepeal täienenud Marka ja Riina lisandumisega. Küll on hää jälle suguseltsi liikmeid kohata :)
Ja küll on hää natuke logeleda. Küll jõuab tulevatel päevadel uut ametit otsima hakata.
Me nimelt otsustasime pikemaks ajaks siia pidama jääda, kuna vähemalt teoreetiliselt (mis praegusel hetkel tundub ka reaalsus olevat) on siin ameti leidmine lihtsam. Põhjuseks seljakotirändurite väljavool parema kliimaga kohtadesse. Me üritame kangelaslikult siinses sulatusahjus edasi funktsioneerida. Raul on juba ehitusvalda otsapidi sisse saanud. Nii, et ajame siin niikaua varandust kokku kui võimalik, et hiljem lahedalt ringi hulkuda. Eks näis kuis läheb.
Hetkel igatahes tuju hea ja kinokülastus ootamas.

ptr

Saturday, October 24, 2009

Northern Territory

Nadala sees kaisime pisut ringi soitmas. Kylastasime Litchfieldi loodusparki. Ehe 4x4 safari labi madalate ojade (kohalikud nimelt kutsuvad siinseid jogesid ojadeks, vahemalt kuival hooajal) ja kuivade sangide. Kosed olid seal fantastilised. Sihuke tunne nagu oleks mones NG dokufilmis.
Ja koskede all parajad kausid suplemiseks, kus vesi kohati soe nagu supp. Muide, vihmahooajal pidi seal ka krokusid olema, igatahes hoiatavad sildid olid jalle yleval.
See krokude vark on vist Pohjaterritooriumi kiiks, et turistasid rohkem ligi meelitada. Peremehel oli ode kylas, Melbournist, kes polnud seni ka elu sees neid nainud. Ise nad kyll suhtuvad asjasse tosiselt, ju siis on ikka pohjust.
Igatahes olid ilusad kohad madalate maekeste vahel. Yhte emu nagime ka ringi silkamas.

PS! Nyyd kui ma siin yksi olen ja ymbrus vaiksem, on kangud ohtuti karjakaupa ymber maja varsket rohtu naksimas. Saadanad, nii ei jaa murust varsti midagi jargi.

Friday, October 23, 2009

The Whynot Station

Niisiis, kaks nadalat yksindust.
Juhtus nii, et see puude pygamise vark sai meil nadala alguses valmis ja koik backpackerid peale minu lasid jalga. Aga peremees tahtis puhkusele minna, Taisse, ning kuna kedagi muud votta polnud, siis tegi mulle pakkumise farmil niioelda silm peal hoida, mooduka tasu eest. Eks ma nyyd siis hoian.
Peamine on vaadata, et sprinklerid korralikult tootaksid ja loota, et genekas otsi ei annaks. Varu on muidugi olemas, aga sellega tuleks vaheke nokitsemist. Nipet-napet muud tegemist ka. Vaba aega on ikka pagana palju. Nii, et pohimotteliselt saab puhata.
Ah jaa, kutsikale peab ka syya andma.

Monday, October 5, 2009

Lunch time

Teised teevad lounast uinakut. Kuna ma sellega harjunud pole, siis sisustan nyyd aega.
Mul yldiselt ikka seltskonnaga veab, lahedad vennad on siin. Kolm kuli on Inglisemaalt - yks puhas, yks waleslane ja yts iirlane kah. Koik muhedad sellid kellega hea koos aega veeta. Kui teiste jutule hakkan tasapisi pihta saama, siis Wales'i mehest saan ma muidugi ainult siis aru kui me molemad umbjoobes oleme.
Nyyd voin juba arvata, et olen aklimatiseerunud. Hommikul autokastis istandikku minnes hakkas pisut KYLM. Eh? Mis toimub?
Ainus miinus on praegu see, et jooksma ohtul enam minna ei joua. Ja syya saab nii haste, et kaalu vahemaks ep lahe.
Huvitav, kuis Raulil kulgeb.

Saturday, October 3, 2009

Niisiis

Ei metsamees metsast pa"a"se, ole millisel mandril tahes. Seega olen nyyd puufarmis saemeheks. Esimene pa"ev sai yle elatud, na"is mis edasi saab. Sihukest asja poleks ise ka uskunud, et halastamatu pa"ikese all, c 40 kraadiga kunagi saetood tegema hakkan. Kuigi iseenesest on asi tsipa kergem kui meite kandi va"rk. Laasime noori puid. Ainult see kuramuse palavus. Voib juhtuda, et ma tekitan osariikliku kriisi, ammendades kohaliku veetagavara, seda kulub ikka meeletult.
Aga yldiselt mulle meeldib. Sai lopuks linnast va"lla". Ja nii kuu jagu peaks see asi siin kestma, peaasi et pa"ikserabandust ei saaks.
Muide, telefonilevi siin ei ole.
ptr

Saturday, September 26, 2009

Laupäev

Täna oli sihuke mõnusalt soe päev, +38.
Darwinis oli naistel tennises ametlik mäng. Hullud!
Lisaks oli täna ausside jalgpalli le grande finale. Kes linna pealt ühe kaine mehe leiab (peale pollari muidugi) võidab miljoni.
Tegime esimese üle pooletunnise sörgi, valatud kehamahla võib vist liitritega mõõta.
Muide, eila käisime jälle rannas. Sattusime mõõnale. Päris lahe on mööda ookeanipõhja käia, nii umbes 500m rannast. Otsisime jälle krokusid, aga mitte kui ühtegi ei näinud. Meid vist nöögitakse nendega.

ptr

Wednesday, September 23, 2009

Tjah

Nagu arvata oli, tööleidmine pole lihtne kuskil. Täna juba mitmendat päeva resümeesid jagatud, aga vastused on viisakalt eitavad. Paar lootustandvat kohta on siiski olnud, ootame kõlli.
Ja, vabandage väljenduse pärast, aga sitaks palav on. Üle tunni lageda taeva all olles ilma joomata ei kesta, toob virmalised silme ette. Ja praegu pidi alles algust tegema. Lisaks pidi kuu pärast vihmahooaeg tulema, mitte et siis jahedamaks läheks, lihtsalt niiskemaks. Kurat, kuhu me küll tulime. Mehed, Kreeta on selle kõrval poisike.
Aga mis seal's ikka, rüüpame aga kohalikku kesvamärjukest ja filtreerime selle jälle naha kaudu välja. Jooksuringid on ka kohustuslikud. Peale mida võtab mahajahtumine c 2-3 h.
Kolikukkuvõttes on ikkagi lahe (praegu veel).

PS! Kängurusid ja krokusid pole veel ikka näinud, aga Tatad (mingi sisalik) lasevad iga hommik aias ringi. Ja eile pidin kaaskodanike rahustuseks likvideerima ühe piraka ämbliku, kes oli dushi võtma tulnud.

Sunday, September 20, 2009

Pagan võtaks, selle kuumusega on ikka raske harjuda. Higivoog on lakkamatu.
Eila tiirutasime väheke ringi. Käisime mingil rannakaitsealal, mille nime olen juba unustanud. Igatahes saime varbad India ookeani serva sisse pista, täpsemalt küll Timori merre. Varvastest kaugemale ei tihanud minna, kuna meid oli korduvalt hoiatatud krokude eest ja ka rannas olid vastavad sildid väljas. Nii, et ei tahtnud riskida võimalusega pääseda uudistesse kui lollid valged turistad, kes ronisid vales kohas vette jmt. Lisaks olime ka ujumispüksid maha unustanud. Kohalikke vist rohelised elukad ei söö, neid oli vees hulganisti. Üks mees ujutas ka koera, päris kaugele kohe kaldast. Huvitav kuidas pontule ka soolane vesi maitseb.
Oli ilus loojang.
Aga tagasi proovisin ise sõita. Andis paraja adrenaliinilaksu - pime, kõik asjad valel pool ja lisaks veel manuaalkang. Saadanas, pidevalt kiskus paremale. Aga no õnneks jäi masin terveks. Näis kuda järgmine kord läheb.
Päikselist sügist kodumaile
ptr

Saturday, September 19, 2009

Algus

Pikalt seletama ei hakka. Võtsime kätte ja tulime kuklapoolele, st Raul ja mina. Paar päeva kolasime Sydneys, nüüd sitsime Darwinis. Palav on. Tegin natuke aega tagasi esimese jooksuringi, nüüd tilgutan klaviatuuri higi täis. Raul aklimatiseerub veel.
Majarahvas on meil tore - rahvusvaheline. Kohalikke ka. Et tulles oli haljas kaasas, siis tutvumisõhtu sujus kenasti, jätkudes mingis trahteris. Panin kohe esimese piljardilöögiga puusse - otse vastu ühe venna kipsis jalga. Lepitust otsima minnes tegi ta hoopis mulle joogi välja ja kukkus häid nõuandeid jagama, kuidas bush's ellu jääda, näitas oma jaapanlannast naise pilti jne.
Ühesõnaga rahvas tundub siin ülisõbralik.
Esmaspäe läheme töövestlusele, näis mis saab.