Rahulik farmielu on taas peris kirjuks kiskunud.
Monda aega oleme siin taiendusistutusega tegelenud. Yhel istandikul on asjad kahel aastal jutti pisut rabalasti lainud, nyyd siis taidame jalle auke. Muidu peris monus too - jalutad pollul, toksad kiiluga liiva sisse augu ja istik sisse. Paariline tambib kinni ja puistab pisut fertilizerit ymber. Aga esineb moningaid segavaid tegureid.
Algas koik kenasti. Tuli taas kokku internatsionaalne seltskond, koos toodejuhataja ja omanikuga 9 persooni, mille hulgas yks sakslannast ja iirlasest koosnev paar. Kultuuride segunemine ju yks tore asi. Aga nyydseks on nad kahjuks mingil arusaamatul pohjusel nii pohjalikult tylli pooranud, et ei salli enam yksteise varjugi. Ning kuna Steve vottis jallegi 2 nadalit vabaks (venna pulm vmt) ja omanikul tuleb kauaaegne abikaasa esimest korda pohjaterritooriumile (vaja ju ringsoitu teha), siis sellest tulenevalt olen ma kui koige pikemalt kohalviibinu ajutiselt nn asejuhataja tiitlisse tostetud. Millega kaasneb vastutus inim- ja riistvara katkematu tegutsemine tagada. Nyyd siis, kui kova kahevaheline ragistamine kaib, vaatavad ylejaanud 4 kuli mu poole, et katsu kuidagi asja lahendada, segavad juba tootegemist. No saadanas, kuda sa sihukest situatsiooni settida saad.
Onneks on peale tanahommikust kollektiivset manifestatsiooni, et korvalseisjad kaotavad nende naaklemist kuulates korvamatult narvirakke asjad vaheke rahunenud. Nais mis edaspidi tuleb.
Inetu vark igatahes.
Aga kui see rahvusvaheline draama korvale jatta, siis on elu ysna monus. Taevas muudkui tilgub. Seetottu on toopaevad enamasti paris tavalise pikkusega. Saab vahepeal jalga sirgu lasta.
Kuid kange isu on kasvoi korrakski lumehange karata.
Nautige aastaaegade vaheldumist. Siin on ainult kuiv suvi ja marg suvi. Palav on kogu aeg.
ptr